Thursday, July 15, 2010

Kreeka

Ärge muretsege, ma pole vahepeal haiglasse sattunud ega ära surnud, lihtsalt pole üldse aega leidnud, et siia kirjutada. Vahepeal on nii palju juhtunud. Peaaegu terve nädal jäi vahele siia kirjutades, kuid ma proovin selle vea parandada . !
Kuna mul pole hetkel ka väga palju aega, siis nädala jagu päevade tegemistest kirjutan teile kunagi hiljem. Võin niipalju öelda, et festival läks hästi, mitmes inimesed said päästetud ning mitmed inimesed tervendatud. Näiteks üks naine, kes pidi varsti surema (talle oli diagnoositud halvaloomuline kasvaja) sai terveks ! Tema eest palvetati festivalil ning järgmine päev läks ta kontrolli-kasvajast polnud enam haisugi ! How cool is taht ! God is awsome !
Muidugi on juhtunud ka mitte nii häid asju. Näiteks keegi pätt varastas telgist ära mu rahakoti, kus olid sees kõik mu kaardid ja asjad ning telefon ja koduvõti jne. Suht hull oli aga see, et mul oli kotis 2 rahakotti. Väiksemas oli sees mu pangakaart ja natuke Bulgaaria sula. Nii, et ma päris tühjade taskutega õnneks ikka ei jäänud. Ma ei kujuta ette kui ma oleks pidanud siin Bulgaarias olema täiesti ilma raha ja millegita pooltesit nädalat !

Aga mis hetkel sünnib ? Hetkel istume me Kreeka rannas ja naudime elu. Siin on päeval kuskil nii 44 kraadi sooja ja ega siin eriti midagi teha ei saa kui päevitada ja ujuda . Vesi on ülisoe ning õhk lausa kõrvetab :)
Siin on lihtsalt ropult ilus võrreldes Sofiaga . Bulgaaria pealinna juures ei ole ühtegi veekogu, kus saaks ujuda. Linna peale leiab vb paar basseini, kuid see on ka kõik. Ma ei kujuta ette mis nad palavate ilmadega teevad.
Kreekasse sõit oli ka üks paras pudru ja kapsad. Nimelt läksime me sinna kahe autoga - mina olin kohaliku festivali korraldaja perega ühes autos ning Katlin, Nancy ja Nancy pere olid teises autos. Teepeal läksime me kaduma ning siiamaani (2 päeva) ei ole me veel üksteist näinud. Täna facebookile me vähemalt teame nüüd, et nad on meist mitte väga kaugel campingus :)
Teen veel kindlasti palju palju pilte siit, kuna see on lihtsalt väga julm kui ilusaks Jumal ühe koha loonud on .
Seoses kahe autoga minemisets veel- nagu ma olen maininud ei räägi bulgaarlased peaaegu üldse inglise keelt. See tähendab et terve Bulgaaria-Kreeka tee kuulasin ma juttu, millest ma sõnagi aru ei saanud. Nüüd ma olen olnud nendega siin Kreekas koos juba üle päeva ja natuke ebamugav on olla siin . Lootsin, et oleme koguaeg Ketlini ja nancyga koos- siis saan ma ka ikka midagi aru, kes mida räägib. aga pole hullu. Vili räägib natuke inglise keelt ja üritab mulle teiste juttu tõlkida.
Hetkel lähengi tagasi telgi juurde sööma ning siis jälle ujuma :)
Olgu teil seal Eestis juba mõnus- kuna siin igatahes on super !


















Monday, July 12, 2010

Festival


Long time no see.
Vahepeal on mööda läinud liiga palju päevi. Pole üldse aega siia blogisse midagi kirjutada.
Kõige tätsam asi, mis vahepeal juhtunud on, on festival.

Thursday, July 8, 2010

nädal pluss 2 päeva

See tundub täiesti crazy. Alles ma mõtlesin, et kolme kuu pärast saab Bulgaariasse. Siis oli veel jäänud kaks kuud ja juba homme ongi festivali avalöök. Aega läheb nii ruttu.
See on lihtsalt ajuvaba kui paljud asjad seoses selle festivaliga on valesti. Inimesed on unustanud oma osa teha või valitsus ei luba meil renditud ja makstud maaalal telkti püsti panna või üks poiss ei või näidendis osaleda meil kuna ta kirik ei luba. Need kirikud siin ei tee omavahel absoluutselt koostööd. See on lausa masendav. Aga sellepärast me ju siin olemegi, et asju siin Bulgaarias muuta.

Tänane päev möödus telki üless pannes ning draamat harjutades.
Läksime bussiga linna ja bussijuht suitsetas ja rääkis telefoniga samala ajal kui tal endal oli buss rahvast täis.



Kesklinna valgusfoorid on siin pühendatud M.Jacksonile . Roheline onkel teeb moonwalki .
Telgi kokkupanemisel ei saanud me küll eriliseks abiks olla, kuid me aitasime asju tassida . Päris tore oli :)


Õhtu poole hakkas vihma sadama. A jaa, ma unustasin mainida et täna oli siin umbes 12 kraadi hommikul. Ja ega päeval ka temperatuur eriti kõrgemaks ei läinud. Pintsak oli ikka koguaeg seljas.


Okei, et siis homme festival. Nii paljud asjada on lihtsalt valesti läinud, et me teame, et sellest tuleb üks vägev üritus, kuna selleks me siia ju olemegi tulnud... et bulgaarlastele rääkida, et elu Jumalaga on palju parem !

Tuesday, July 6, 2010

nädal pluss 8. päev

55.000 flaierit ja meil on kokku kuskil 15 jagajat. Suht hull. Eile terve päev läbi jagasime flaikusid. Äratus oli hommikul kell 6 ning rong väljus juba 8.25. Sofias kell 10 pidi toimuma hull flaiku jagajate palve aga kõik hilinesid vähemalt pool tundi. See hilinemine on neil bulgaarlastel veres. Kui on kokku lepitud koosolek kella viieks siis enne poolt kuute pole mõtet kohale tulla. Meie aga oleme alati õigel ajal kohal ja peame alati ootama. Veits lame .
Peale koosolekut läksime flaikusid jagama. See võtab reaalselt väga palju energiat koguaeg naeratada ja inimesi festivalile kutsuda. Tuju läheb päris alla kui paljud inimesed järjest flaierit vastu ei võta. Teepeal kohtasime nelja tänavalast kes nägid välja nagu oleks otse ,,Rentsli miljonärist" välja tulnud. Ühe lapse nägu oli täiesti põletusarme täis ning nad kerjasid suure tee ääres raha. Me andsime neile flaiku kuid nad tulid meile järgi. Ma olin just paar minutit tagasi ostnud turult 3 virsikut ja Railil oli üks kõrrejook, nii, et me saime neile kõigile midagi anda. Nad olid nii tänulikud ja armsad. Karjusid meile üle tee :,,Mersii" (aitäh bulgaaria keeles)



Kuna me saime üli vähe magada siis ma üldse ei imesta, et Raili koosoleku ajal magama jäi.






Sofias leidsime ühe koha, kus nad vahetavad ka eesti valuutot. Aga kerge failiga. Eesti ja mingi muu maa lipp on väiksesse vahetusse läinud. Ma arvan et se silt on seal niisama moe pärast. Ega neil nagunii seal sees Eesti raha poleks olnud :)


Lõuna ajal läksime Jušena parki, kus festival toimub. See park on üks suuremaid Sofias . Pargi taga ilutseb mägi ja pargis chillivad ringi ratsapolitseinikud.


Lõunasöögi koha valimise üle tekkis hull probleem. Lõpuks jäid teised mingisse kohvikusse ning mina ja Ketlin läksime mingisugusesse väga mõnusasse koogikohvikusse koogitama. Võtsime mõlemad vaid 8 eeki maksva rummikoogi palli mida ma sõin veel täna hommikul , kuna see oli reaalselt sama suur, kui rusikas.







Peale pargis chillimist ja palvetamist (festivaliga on hullud jamad hetkel. Valitsus ja igast inimesed püüab seda festivali maha kukutada aga me teame, et see toimub ja et see tuleb vägev. Kunagi hiljem võin rääkida mis asjad siin kõik on valesti läinud.) läksime tagasi põhibaazi ning seal toimus mingi konverents vene ja bulgaaria keeles.






Täna ei olegi midagi erilist teinud. Läksime poole kolmese rongiga linna ja jagasime seal natuke flaikusid. Eriti ei jaksa enam neid jagada , eilne võttis päris läbi. Täna tuli Ketlini õde, Krete , ka bulgaariasse meile külla. Tegin paar pilti ka täna aga ma ei viitsi neid arvutisse laadida. Homme näitan teile neid pilte :)
Aga varsti hakkab jalka ja suur saiasöömine jälle. Mõnus :)

Monday, July 5, 2010

6. päev

Üldiselt on siin kõik odavam , kui eestis, aga raha läheb kuidagi eriti kiiresti ära. Eile õhtul leppisime kokku, et lähme täna kinno twilight'i vaata. Pileti hind pidi olema 7 lev (7 x8) , mis on suht sama nagu eestis, odavamgi.

Algusest peale siis... päev algas jällegist linna sõiduga. Rongiga Sofiasse sõitmine hakkab juba tavapäraseks saama siin. Sõime ilusti oma jammid pastaroad shampinjonide ja muu stuffiga ära ning liikusime linna poole. Linnas saime kokku kohalike noortega ja alustasime suurt ja rasket tööd- flaierite jagamina. Õppisime eile ära kuidas öelda bulgaaria keeles- tulge festuvalile. See kõlab umbes nii : Esli na festivala. Bulgaaria keel on kõla poolest vene keelele väga sarnane ja nad kasutavad samuti vene tähestikku. Esimesena suundusime parki, et seal laulda ja samal ajal flaikusid jagada(video pargis). Sealne laulmine ei tulnud just kõige paremini välja, kuna hääled olid veel lahti laulmata, kuid seeeest tuli üks kohalik mees sinna ja tahtis et me ta laulu kuulaks. Ma filmisin ka seda ja ehk kunagi saan näidata;) Ta laulis nagu egiptuse vaarao.






Edasi suundusime mingile suurelke jalutustänavale kus jagasime flaikusid paar tundi. Lõpuks olid jalad ikka parajalt väsinud. Juba teist päeva järjest, kui sammulugeja on peal olnud, oleme kokku saanud kuskil 16.000 sammu päevas. See on ikka kõvasti üle tavalise . Päeval saime Vililt kurva sõnumi- me ei saa minna twiligti vaatama kuna hetkel käib esilinastusnädal ja hind on kallis -20 levi. Hiljem selgus et ta inglise keel pole päris õige ja hind on 12 levi. Kino poole suundudes oli meil aega vaid 5 minutit ja Mall of Sofia, kus kino asus, oli päris kauge. Nii, et algas suur jooksmine. Ma näiteks ei uskunud, et sinna üldse veel kohti on, kuna see film esilinastus alles paar päeva tagasi. Peale roppu jookmist jõudsime me kinokassa ette ning peale pikka sabas ootamist (film käis juba 7 minta) saime lõpuks teada et saal on pooltühi ja me saame minna filmi vaatama. See tunne oli lihtsalt liiga hea .Nii hea, et kedagi ei huvitanudki, et see pilet nii kallis oli. Hiljem Vili ütles, et me oleme hullus, et nii kalli raha eest kinno läksime. Tema oleks selle rahaga enda sõnul saanud oma pulmad korraldada . Igastahes filmoli hea ja ma olen ülirahul, et me sinna jõudsime, hea vaheldus. Ja Mall of Sofia on ka päris mõnus. Meenutab stiililt Solarist aga poed on paremad sees ja viimasel korrusel on igast head söögikohad järjest nt. nagu Subway, KFC jne.
Hiljem läksime rongiga koju(sinna peale jälle suure jooksuga) ja siis siin me oleme, kõik laipväsinud. Ma vist olen ainuke, kes veel üleval on .




Sunday, July 4, 2010

5. päev

Enamus bulgaarlastega on kahjuks võimatu suhelda, kuna nende inglise keele tase ei ole eesti omaga võrreldavgi. Eestis kõneleb inglise keelt ikka ka suurem osa vanemast generatsioonist, siin ei oska seda aga kõik nooredki. Sellest on kahju, kuna bulggaaria ega vene keelt ma kahjuks ei oska.

Tänane päev möödus ühelt küljelt väga tervislikult aga teiselt jällegi äärmiselt ebatervislikult. Nimelt kõndisime sammulugeja sõnul täna üle 16.000 sammu, mis on arvatavasti minu rekord. Algselt oli meil hannaga plaan oma kontsakingi täna kanda, õnneks vahetasime me mõlemad kontsad mugavamate kingade vastu kuna peale 16.000 sammu ei oleks jalad just kõige meeldivamad välja näinud. Miks aga ebatervislikult? Eks ikka sellelsamal põhjusel, et siin on igal pool nii palju saasttoitu. Lõunka oli õnneks küll tervislik. Sõime oma restoranitoidukohas mõnusalt sooja toitu. Tasakaalustuseks tervislikule käisime loomulikult õhtupoole mäkis.


Viies päev algas Raili äratamisega. Meilekõige noorem tiimiliige sai justnimelt täna aasta vanemaks. Äratasime teda suure valesti laumisega üless .



Edasi seadsime sammud pühapäevastele teenistustele. Hanna ,Rein, Raili ja mina läksime eraldi teenistusele. See teenistus oli väga energiline ja rõõmus. Me ei saanud küll mitte kui midagi jutlusets aru aga kuna inimesed naersid tihti siis ma oletan et pastor tegi oma jutluses palju nalja:) Hanna pidas neile väiksemat sorti jutluse teemal , kuidas kõik kirikud peaksid ühte hoidma ja koos töötama. Teenistus kestis kokku pea et neli tundi ! Ma polnud elusees nii pikal teenistusel käinud. Peale jutlust hakati seal veel ühe nunnut beebit õnnistama ja beebi jaoks oli ka pastoril eraldi jutlus ning siis veel rääkisid lapse mõlemad vanemad. Kuid kõik see kokku ei tundunudki nii pikk. Ainult Rein jäi vahepeal magama.
Täna oli lastel pühapäevakooli lõpetamine ning lapsed esitasid meile näidendeid ja laulsid oma nunnus bulgaaria keeles.
































Edasi läksime lõunale ning peale seda jooksime ühe kiriku noortekale. Seal oli isegi päris palju noori ning nalja sai kõvasti. Ühe hetkel hakkasime Railile sünnipäevalaulu laulma kõik koos ja peale laulu tõstsid poisid teda 16 korda õhku. Vaene Raili oli lühikese kleidiga. Ma ei kujuta ette mis oleks saanud kui tal polks pükse all olnud. Noorteka lõpus tegime eestlased vs bulgaarlased laululahingu. Laulda tohtis ainult kristlikke laule ning see kaotas kellel enam laulud meelde ei tulnud, mida laulda. Peale poole tunnist laulmist sai niisama istujatel villand ja kuulutati välja viik.















Peale noortekat chillsime veel linnas Bulgaaria noortega ja käisime Bazaaril (turul). Loomulikult käisime me ka mäkis. See on igapäevane koht . Samuti nagu KFC ja igast muud pizzakohad.